E-ITSPEA

       Arvan, et ükski tehnoloogia ei ole iseenesest eetiline ega ebaeetiline. Tehnoloogia on vahend, mille kasutusviis määrab selle eetilise tähenduse. Sama tehnoloogiat saab kasutada nii heade kui halbade eesmärkide saavutamiseks, sõltuvalt sellest, kes seda kasutab ja millises olukorras.      Kübereetika käsitluses peetakse tehnoloogiat pigem neutraalseks, eetilised hinnangud tekivad alles siis, kui tehnoloogia rakendub sotsiaalses kontekstis. Näiteks võib sama tarkvara toetada, kas avalikku hüve või tekitada kahju, kuid see sõltub juba kasutaja kavatsustest ja tagajärgedest, mitte tarkvarast endast.      Eetika keskendub inimese otsustele, mitte tehnoloogiale kui sellisele. Seetõttu ei saa pidada tehnoloogiat eetiliseks ega ebaeetiliseks hinnang sõltub alati sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Pigem tuleks küsida, kas seda kasutatakse vastutustundlikult ja teadlikult mitte, kas see on hea või halb . Selline vaatenurk ...

     Lunavara ehk ransomware on tänapäeval kujunenud üheks kõige olulisemaks ja laastavamaks IT-turvariskiks. Tegemist on pahavaraga, mis krüpteerib kasutaja failid ning nõuab nende taastamise eest lunaraha, tavaliselt krüptovaluutas. Rünnakute ulatus on aastatega kasvanud ning ohvriks võivad sattuda nii üksikisikud, ettevõtted kui ka avaliku sektori asutused. Pahavara levib enamasti läbi e-kirjade manuste, petturlike linkide või turvaaukude kaudu, ning kui see on kord süsteemi pääsenud, võib see loetud minutitega muuta kogu andmestiku kättesaamatuks. Selliste juhtumite valguses on oluline rõhutada Kevin Mitnicki esitatud andmeturbe kolme alussamba olulisust. Need(tehnoloogia, koolitused ja reeglid) ei ole pelgalt iseseisvad tegurid, vaid moodustavad koos toimiva terviku, mille nõrkus ühes osas nullib kogu kaitseefektiivsuse.      Tehnoloogilise kaitse seisukohalt on keskse tähtsusega korralikud ja regulaarsed varukoopiad, mis on talletatud süsteemist eral...

       Kujutledes end Eestis vastutava otsustajana IT-tugitehnoloogiate valdkonnas, saab üsna kiiresti selgeks, et nende seadmete ja lahenduste rakendamine ei ole ainult tehnoloogiline küsimus. Ekraanilugejad, punktkirjamonitorid, reljeefsed hiired ja erikujulised klaviatuurid ei ole lihtsalt "IT-seadmed" nagu tavalised kuvarid, klaviatuurid või kõvakettad. Need on ennekõike abivahendid , mis võimaldavad puudega inimestel säilitada iseseisvuse, väärikuse ja täisväärtusliku osalemise ühiskonnas.      Seetõttu tuleb tugitehnoloogiat käsitleda abivahendina , täpselt nagu kuuldeaparaate, ratastoole või ortoose. See tähendab, et see peaks olema osa sotsiaal- ja kommunikatsioonipoliitikast , mitte ainult IT-hangetest ega tehniliste vahendite müügist. Õige koht sellise teema koordineerimiseks oleks Eestis Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöö, vajadusel ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Töötukassa osalusel.  ...