Teistmoodi IT (13)

     Kujutledes end Eestis vastutava otsustajana IT-tugitehnoloogiate valdkonnas, saab üsna kiiresti selgeks, et nende seadmete ja lahenduste rakendamine ei ole ainult tehnoloogiline küsimus. Ekraanilugejad, punktkirjamonitorid, reljeefsed hiired ja erikujulised klaviatuurid ei ole lihtsalt "IT-seadmed" nagu tavalised kuvarid, klaviatuurid või kõvakettad. Need on ennekõike abivahendid, mis võimaldavad puudega inimestel säilitada iseseisvuse, väärikuse ja täisväärtusliku osalemise ühiskonnas.

    Seetõttu tuleb tugitehnoloogiat käsitleda abivahendina, täpselt nagu kuuldeaparaate, ratastoole või ortoose. See tähendab, et see peaks olema osa sotsiaal- ja kommunikatsioonipoliitikast, mitte ainult IT-hangetest ega tehniliste vahendite müügist. Õige koht sellise teema koordineerimiseks oleks Eestis Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöö, vajadusel ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Töötukassa osalusel.

    Tehniliselt on tugitehnoloogia väga tihedalt seotud IT-arengutega, näiteks tarkvara uuendused, süsteemi standardid ja riistvara ühilduvus. Aga oma olemuselt on see siiski sotsiaalne investeering. Tugitehnoloogia eesmärk ei ole tehnoloogiline arendus iseenesest, vaid inimese võimaluste suurendamine: anda talle töövõimalused, tagada juurdepääs haridusele, võimaldada iseseisev elu ja ühiskondlik aktiivsus.

    Selle kõige juures on vältimatu küsimus ka rahastamisest. Tugitehnoloogiad, eriti nägemis- ja liikumispuudega inimeste seadmed, võivad olla väga kallid. Näiteks punktkirjamonitorid või ekraanilugejate litsentsid maksavad sadu või isegi tuhandeid eurosid. Eestis peab riik võtma endale selge kohustuse nende abivahendite soetamise toetamisel.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Noppeid IT ajaloost (1)

       Kui räägime IT ajaloos kõige pöördelisematest hetkedest, siis ei saa mööda minna Arpanetist. Arpanet oli üks esimesi ja olulisemaid samme, mille kaudu tekkisid tänased globaalsed arvutivõrgud. Selle loojate eesmärk oli luua ühendus erinevate teadusasutuste vahel, et saaks jagada teadusuuringute tulemusi kiiremini ja efektiivsemalt. Arpanet’i algne idee oli keeruline ja teadlaste jaoks kasulik, kuid ei osatud ette näha, et sellest saab alustala, millele areneb tänapäeva internet. Arpaneti edu aluseks oli asjaolu, et see oli esimene pakettsidevõrk, mis avas ukse edasisele innovatsioonile.     Kui Arpanet oli suur samm tehnoloogia arengus, siis Palm Pilot, mis 1990ndatel üritas teha veelgi suuremat innovatsiooni hüpet, aga kahjuks valel ajal. Palm Pilot oli esmane pihuarvuti, mis püüdis muuta meie töö tegemise viisi. S ee oli valmis võimaldama meil salvestada kontakte, kohtumisi, meenutusi ja isegi teha lihtsaid arvutusi. Palmi seade oli ainulaadne oma ...
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus (7)

 Ärivaraline litsents (EULA – End User License Agreement)     Plussid: Autor (või ettevõte) omab täielikku kontrolli lähtekoodi ja arendussuunta üle. Võimalik küsida raha litsentside eest, pakkuda tasulist tuge, müüa uuendusi jne. Võimalik standardiseerida ja kontrollida, mis versioonid ringlevad.     Miinused: Kasutajate piiratud õigused: Ei saa lähtekoodi näha ega muuta, mis võib vähendada usaldust. Vähem kogukonna panust: Arendajad kogukonnast ei saa kaasa aidata ega tarkvara täiendada. Piraatlus, m akse nõudmine võib soodustada illegaalseid koopiaid.     Sobivus: Eesmärk on teenida kasumit , hoida tarkvara konfidentsiaalsena (nt ärikriitiline süsteem). Tarkvara on propriaarne lahendus konkreetsele kliendile või nišiturule GNU GPL (General Public License)     Plussid: Kasutaja suurimad õigused: Võib kopeerida, uurida, muuta ja edasi jagada (ka müüa). Kogukonna panus: Soosib kogukondlikku arendust ja ühiste teadmiste kasvu. Keegi ei s...
Lisateave

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (2)

       Internet on aastakümnete jooksul teinud tohutu arengu, kuid mõned esialgsed tehnoloogiad ja praktikad on ajale vastu pidanud, samas teised ununenud.      Üks kõige püsivamaid ja mõjukamaid tehnoloogiaid, mis pärineb Interneti algusaegadest, on e-post. Esimene meilisõnum saadeti 1971. aastal, kui Ray Tomlinson töötas välja süsteemi, mis võimaldas saata sõnumeid kahe erineva arvuti vahel, kasutades sümbolit "@" saaja aadressi määramiseks. E-post on aastakümnete jooksul küll arenenud. Lisandunud on krüpteerimine, rämpsposti filtrid ja uued protokollid nagu IMAP ja SMTP , kuid selle põhifunktsioon on jäänud samaks. Tänapäeval on mitmesuguseid suhtlusplatvorme nagu WhatsApp muutunud populaarseks, aga töökeskkonnas on e-post endiselt asendamatu.         Lisaks eelnevale mängib e-post olulist rolli digitaalsete teenuste registreerimisel ja autentimisel. Paljud veebiteenused, sealhulgas sotsiaalmeedia, pilveteenused ja e-kaubanduspla...
Lisateave