Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (10)


    Moglen ennustas, et tarkvara ja üldisemalt digitaalne looming nihkuvad aina rohkem vaba jagamise, koostöö ja detsentraliseerituse suunas, ning selles osas on ta üllatavalt täpselt kümnesse pannud. Avatud lähtekood, vaba tarkvara, Creative Commons, open access teadusartiklid, YouTube'i hariduskanalid, GitHubi projektid. Kõik need on saanud osaks globaalsest digikultuurist.

    Üks Mogleni täpsemaid ennustusi on seotud vaba tarkvara potentsiaaliga õõnestada monopoolseid ärimudeleid, mida toidab intellektuaalomandi kaitse. Ta kirjutas, et infotehnoloogia levik võimaldab inimestel luua, jagada ja kasutada teadmisi ja tööriistu ilma tsentraliseeritud kontrollita. See ei jäänud ainult tarkvarasse. Tänapäeval on seda võimalik näha ka hariduses, ajakirjanduses ja teaduses. Tänu tehnoloogilisele arengule (võimsad koduarvutid, interneti levik, pilveteenused jne) on inimeste loovus rohkem kui kunagi varem sõltumatu suurkorporatsioonide kontrollist. Ka suured ettevõtted ise (nt Google, Meta, Microsoft) kasutavad vabavaralist koodi ja toetavad selle arengut.


    Samas eksib Moglen hinnangus, et autoriõigus "sureb" või muutub olematuks. Tegelikkuses on autoriõiguse seadused mitte ainult püsinud, vaid ka teatud mõttes karmistunud. Suured meediakorporatsioonid on leidnud viise autoriõiguse jõustamiseks nii digitaalses keskkonnas kui ka õigusalaste kokkulepete (nt DMCA, ACTA, EL-i autoriõiguse direktiivid) kaudu. Samal ajal on kasutajate jälgimine ja sisu eemaldamine automatiseeritut, mida kasutab näiteks Youtube. Autoriõigust ei ole mitte surmatud, vaid seda on kohandatud uute tehnoloogiate järgi, kahjuks sageli viisil, mis piirab loomingulist vabadust ja kultuurilist ringlust.

    Moglen jäi 1999. aastal vaba kultuuri vallas selgelt tulevikku vaatavaks visionääriks. Tema usk sellesse, et koostöö, jagamine ja avatus suudavad muuta mitte ainult tarkvaramaailma, vaid ka ühiskonda laiemalt, on paljuski täitunud. Kuid tema lootus, et autoriõigus kaotab tähtsuse või sureb välja, oli ehk liiga optimistlik. Tegelikult käib siiani pidev heitlus vabaduse ja kontrolli vahel.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Noppeid IT ajaloost (1)

       Kui räägime IT ajaloos kõige pöördelisematest hetkedest, siis ei saa mööda minna Arpanetist. Arpanet oli üks esimesi ja olulisemaid samme, mille kaudu tekkisid tänased globaalsed arvutivõrgud. Selle loojate eesmärk oli luua ühendus erinevate teadusasutuste vahel, et saaks jagada teadusuuringute tulemusi kiiremini ja efektiivsemalt. Arpanet’i algne idee oli keeruline ja teadlaste jaoks kasulik, kuid ei osatud ette näha, et sellest saab alustala, millele areneb tänapäeva internet. Arpaneti edu aluseks oli asjaolu, et see oli esimene pakettsidevõrk, mis avas ukse edasisele innovatsioonile.     Kui Arpanet oli suur samm tehnoloogia arengus, siis Palm Pilot, mis 1990ndatel üritas teha veelgi suuremat innovatsiooni hüpet, aga kahjuks valel ajal. Palm Pilot oli esmane pihuarvuti, mis püüdis muuta meie töö tegemise viisi. S ee oli valmis võimaldama meil salvestada kontakte, kohtumisi, meenutusi ja isegi teha lihtsaid arvutusi. Palmi seade oli ainulaadne oma ...
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus (7)

 Ärivaraline litsents (EULA – End User License Agreement)     Plussid: Autor (või ettevõte) omab täielikku kontrolli lähtekoodi ja arendussuunta üle. Võimalik küsida raha litsentside eest, pakkuda tasulist tuge, müüa uuendusi jne. Võimalik standardiseerida ja kontrollida, mis versioonid ringlevad.     Miinused: Kasutajate piiratud õigused: Ei saa lähtekoodi näha ega muuta, mis võib vähendada usaldust. Vähem kogukonna panust: Arendajad kogukonnast ei saa kaasa aidata ega tarkvara täiendada. Piraatlus, m akse nõudmine võib soodustada illegaalseid koopiaid.     Sobivus: Eesmärk on teenida kasumit , hoida tarkvara konfidentsiaalsena (nt ärikriitiline süsteem). Tarkvara on propriaarne lahendus konkreetsele kliendile või nišiturule GNU GPL (General Public License)     Plussid: Kasutaja suurimad õigused: Võib kopeerida, uurida, muuta ja edasi jagada (ka müüa). Kogukonna panus: Soosib kogukondlikku arendust ja ühiste teadmiste kasvu. Keegi ei s...
Lisateave

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (2)

       Internet on aastakümnete jooksul teinud tohutu arengu, kuid mõned esialgsed tehnoloogiad ja praktikad on ajale vastu pidanud, samas teised ununenud.      Üks kõige püsivamaid ja mõjukamaid tehnoloogiaid, mis pärineb Interneti algusaegadest, on e-post. Esimene meilisõnum saadeti 1971. aastal, kui Ray Tomlinson töötas välja süsteemi, mis võimaldas saata sõnumeid kahe erineva arvuti vahel, kasutades sümbolit "@" saaja aadressi määramiseks. E-post on aastakümnete jooksul küll arenenud. Lisandunud on krüpteerimine, rämpsposti filtrid ja uued protokollid nagu IMAP ja SMTP , kuid selle põhifunktsioon on jäänud samaks. Tänapäeval on mitmesuguseid suhtlusplatvorme nagu WhatsApp muutunud populaarseks, aga töökeskkonnas on e-post endiselt asendamatu.         Lisaks eelnevale mängib e-post olulist rolli digitaalsete teenuste registreerimisel ja autentimisel. Paljud veebiteenused, sealhulgas sotsiaalmeedia, pilveteenused ja e-kaubanduspla...
Lisateave