Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2025 postitused

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus (7)

 Ärivaraline litsents (EULA – End User License Agreement)     Plussid: Autor (või ettevõte) omab täielikku kontrolli lähtekoodi ja arendussuunta üle. Võimalik küsida raha litsentside eest, pakkuda tasulist tuge, müüa uuendusi jne. Võimalik standardiseerida ja kontrollida, mis versioonid ringlevad.     Miinused: Kasutajate piiratud õigused: Ei saa lähtekoodi näha ega muuta, mis võib vähendada usaldust. Vähem kogukonna panust: Arendajad kogukonnast ei saa kaasa aidata ega tarkvara täiendada. Piraatlus, m akse nõudmine võib soodustada illegaalseid koopiaid.     Sobivus: Eesmärk on teenida kasumit , hoida tarkvara konfidentsiaalsena (nt ärikriitiline süsteem). Tarkvara on propriaarne lahendus konkreetsele kliendile või nišiturule GNU GPL (General Public License)     Plussid: Kasutaja suurimad õigused: Võib kopeerida, uurida, muuta ja edasi jagada (ka müüa). Kogukonna panus: Soosib kogukondlikku arendust ja ühiste teadmiste kasvu. Keegi ei s...

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber (6)

     Kaubamärgisüsteem on üks WIPO intellektuaalomandimudeli põhiosadest, mis toimib suhteliselt hästi. Selle eesmärk on kaitsta ettevõtteid ja tarbijaid, võimaldades brändidel säilitada oma identiteeti ning aidates tarbijatel eristada tooteid ja teenuseid.      Kaubamärgi registreerimise süsteem on selge ja töötab hästi nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil. Brändid saavad oma kaubamärke registreerida ja seeläbi vältida segadust turul. Näiteks Coca-Cola või Apple on tugevad kaubamärgid, mille eksisteerimine loob kindlust tarbijatele. Erinevalt autoriõigusest või patendist ei tekita kaubamärk suuri takistusi innovatsioonile, kuna see ei piira teiste tootjate võimalust luua sarnaseid, kuid eristuvaid tooteid.       Patendisüsteem on üks kõige problemaatilisemaid intellektuaalomandi komponente, kuna see pärsib innovatsiooni ning kasu saavad pigem suured ettevõtted kui üksikleiutajad. Üks peamisi probleeme on patentide kehtivusaeg. ...

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest (5)

     1990ndatel oli privaatsus internetis juba oluline teema, kuid tänaseks on see kasvanud kõigi võrgukasutajate jaoks kriitiliseks küsimuseks. Sotsiaalmeedia, andmelekete ja massilise jälgimise ajastul on privaatsuse austamine muutunud enamaks kui lihtsalt hea netiketi reegliks.      Tänapäeval ei ole privaatsuse rikkumine enam pelgalt kellegi isikliku e-kirja avaldamine või uudisegrupis vääraste andmete levitamine. Nüüd hõlmab see ka teiste inimeste fotode ja videote jagamist ilma loata, asukohaandmee avaldamist, tundlike sotsiaalmeedia postituste ekraanipiltide levitamist ning isegi nende andmete kuritarvitamist, mida kasutajad usaldavad erinevatele platvormidele. Kuna suur osa suhtlusest toimub avalikes kanalites ning inimeste digijälg on väga raske kustutada, on teise inimese privaatsuse rikkumine võrgus tihti pöördumatu ja võib tekitada tõsist kahju. Tänapäevased väljakutsed privaatsuse säilitamisel hõlmavad: andmelekked ja andmete kuritarvitamine ko...

Info- ja võrguühiskond (4)

 Jälgimiskapitalism ja digiaedik on mõisted, mis kirjeldavad tehnoloogiaettevõtete ja riiklike institutsioonide poolt andmete kogumise ning kasutamise praktikaid, mis sageli toimuvad vähese läbipaistvuse ja järelevalveta. Eesti, mis on tuntud oma e-riigi ja digitaalse infrastruktuuri poolest, ei ole jäänud puutumata nende probleemidega, mis üles kerkivad globaalses digimaailmas.                        Eesti on paljude digiteenuste osas maailmas esirinnas, pakkudes e-residentsust, digitaalset identiteeti (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) ning laia valikut e-teenuseid nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Kuid see arenenud digikeskkond käib paratamatult kaasas andmete kogumise ja kasutamise küsimustega. Eesti e-riigi platvormid käsitlevad tohutul hulgal andmeid, alates terviseandmetest kuni maksudeklaratsioonideni. Kuigi X-tee arhitektuur on loodud turvalisust silmas pidades, on esinenud probleeme andmekaitse...