Info- ja võrguühiskond (4)

 Jälgimiskapitalism ja digiaedik on mõisted, mis kirjeldavad tehnoloogiaettevõtete ja riiklike institutsioonide poolt andmete kogumise ning kasutamise praktikaid, mis sageli toimuvad vähese läbipaistvuse ja järelevalveta. Eesti, mis on tuntud oma e-riigi ja digitaalse infrastruktuuri poolest, ei ole jäänud puutumata nende probleemidega, mis üles kerkivad globaalses digimaailmas.                

     Eesti on paljude digiteenuste osas maailmas esirinnas, pakkudes e-residentsust, digitaalset identiteeti (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) ning laia valikut e-teenuseid nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Kuid see arenenud digikeskkond käib paratamatult kaasas andmete kogumise ja kasutamise küsimustega. Eesti e-riigi platvormid käsitlevad tohutul hulgal andmeid, alates terviseandmetest kuni maksudeklaratsioonideni. Kuigi X-tee arhitektuur on loodud turvalisust silmas pidades, on esinenud probleeme andmekaitsega. Eriti aktuaalseks on saanud väljakutsed seoses andmete ristkasutuse, tehisintellekti rakenduste ning võimaliku kodanike jälgimisega.                                                                                                                                            

     Andmete kogumine ei piirdu ainult riigi digiteenustega. Suured rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted nagu Google, Meta ja Microsoft koguvad ka Eestis ulatuslikult kasutajate andmeid. Kohalikud platvormid ja e-kaubandusettevõtted (nt e-Selver, eCoop) kasutavad samuti isikupärastatud reklaame ja kliendiandmete analüütikat. Välja on töötatud ka mitmed nutikad lahendused, kus andmete väärkasutusvõimalused pole veel läbipaistvalt reguleeritud.

    Tulevikus musta stsenaariumi juhul liigub Eesti suunas, kus jälgimiskapitalism muutub normiks ning kodanike vabadus ja privaatsus kannatavad oluliselt. Riik ja eraettevõtted teevad koostööd andmekogumises, mis viib kodanike pideva jälgimise ja profileerimiseni. Võimalikeks arenguteks võivad olla kindlustusmaksete, laenutingimuste ja isegi tööhõive määramine automaatselt kogutud andmete põhjal, kus inimlik tegur jääb tagaplaanile.

    Tulevikus aga parema/valge variandi puhul suudab Eesti tagada tasakaalu digiteenuste arengu ja isikuvabaduste vahel. Selle saavutamiseks peab olema kodanikel võimalus oma andmete kasutamist täpselt kontrollida ning peab olema lihtne ligipääs nende kustutamisele ja muutmisele, kui nad seda soovivad. Võimalusel tuleks eelistada kodumaist tehnoloogia arendust, mis pakuks vähem andmekogumist ja oleks eetilisem.