Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus(12)

     Tänapäeva digitaalses maailmas on veebilehtede ja tarkvarasüsteemide kasutatavus kriitiline faktor, mis määrab, kas kasutajad suudavad sihttegevusi tõhusalt ja rahuldustpakkuvalt ellu viia või satuvad hoopis segadusse. Jakob Nielseni kasutatavuse viis põhikomponenti õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu aitavad hinnata, kuidas kasutajaliides teenib oma eesmärki. 

    Portaal eesti.ee pakub kodanikele ja ettevõtetele ligipääsu riiklikele teenustele ning on suurepärane näide läbimõeldud kasutajaliidesest. Kui kasutaja soovib näiteks vaadata terviseandmeid, on peamised funktsioonid loogiliselt paigutatud, menüü on selgelt struktureeritud ja iga sammu juures antakse arusaadav juhis. Õpitavus on kõrge, ning ka nõrgema digipädevusega inimene suudab vajalikud toimingud läbi viia ilma juhendit lugemata. Tõhusus ja rahulolu on tagatud tänu loogilistele töövoogudele ja lokaliseeritud keelekasutusele. Lisaks on portaali disain mobiilisõbralik, mis toetab sujuvat kasutuskogemust ka väiksematel ekraanidel.

    ÕIS on heaks näiteks sellest, kuidas kasutatavuse puudujäägid võivad mõjutada kasutajakogemust isegi süsteemides, mida üliõpilased ja õppejõud igapäevaselt kasutama peavad. Kuigi süsteem täidab oma funktsiooni, milleks on hallata õppeaineid, registreerimisi, hindeid ja õppemaksuinfot, on selle kasutajaliides ajale jalgu jäänud. Õpitavus on madal, uuel kasutajal võib kuluda märkimisväärselt aega, et aru saada, kuidas ainekursustele registreeruda või oma õppetulemusi vaadata. Tõhusus kannatab, sest info on killustatud erinevatesse alammenüüdesse, mille nimed ei ole alati intuitiivsed. Tagasiside vigadele on ebapiisav. Kui näiteks registreerimine ei õnnestu, ei selgu kohe, miks. Meeldejäävus on nõrk, kuna süsteemi loogika ei vasta tänapäevaste veebirakenduste tavadele. Värvikasutus ja visuaalne esteetika ei toeta kiiret orienteerumist, mis võib viia kasutaja väsimiseni juba enne toimingute lõpuleviimist. Selline kasutajakogemus ei ole mitte ainult ebamugav, vaid võib tekitada ka stressi olukorras, kus õppuril on ajakriitiline vajadus toiming lõpule viia.

    Need kaks näidet illustreerivad hästi, kuidas kasutatavus mõjutab otseselt kasutaja rahulolu ja süsteemi efektiivsust. Kui veebilahendus järgib Nielseni põhimõtteid ning arvestab nii ergonoomika kui kasutuskogemuse faktoritega, on tulemuseks sujuv ja meeldiv interaktsioon.