E-ITSPEA

       Tänapäeva digitaalses maailmas on veebilehtede ja tarkvarasüsteemide kasutatavus kriitiline faktor, mis määrab, kas kasutajad suudavad sihttegevusi tõhusalt ja rahuldustpakkuvalt ellu viia või satuvad hoopis segadusse. Jakob Nielseni kasutatavuse viis põhikomponenti õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu aitavad hinnata, kuidas kasutajaliides teenib oma eesmärki.       Portaal eesti.ee pakub kodanikele ja ettevõtetele ligipääsu riiklikele teenustele ning on suurepärane näide läbimõeldud kasutajaliidesest. Kui kasutaja soovib näiteks vaadata terviseandmeid, on peamised funktsioonid loogiliselt paigutatud, menüü on selgelt struktureeritud ja iga sammu juures antakse arusaadav juhis. Õpitavus on kõrge, ning ka nõrgema digipädevusega inimene suudab vajalikud toimingud läbi viia ilma juhendit lugemata. Tõhusus ja rahulolu on tagatud tänu loogilistele töövoogudele ja lokaliseeritud keelekasutusele. Lisaks on portaali disain mobii...

       Red Hat Enterprise Linux (RHEL) on hea näide sellest, kuidas tarkvaraarendus ja ärimudel võivad omavahel tugevalt põimuda, moodustades toimiva ja jätkusuutliku terviku. RHEL põhineb küll vaba tarkvara ideedel, kuid selle arenduses ja levitamises kasutatakse meetodeid, mis on pärit ettevõtlikust ja selgelt eesmärgistatud arendus- ja ärikultuurist.      Red Hati tarkvaraarendus tugineb agiilsele lähenemisele, täpsemalt Scrumi metoodikale. Arendusprotsess on jagatud lühikesteks tsükliteks ehk sprintideks, mille jooksul arendusmeeskond töötab kindlate eesmärkide nimel. Iga sprint lõpeb konkreetse tulemi valmimisega, mis on reeglina demovalmis tarkvara. Selle lähenemise suurimaks eeliseks on tihe koostöö nii sisemiste kui välimiste osapooltega ning võimalus arendustööd kiiresti kohandada vastavalt turu või kliendi vajadustele. Näiteks turvaprobleemide korral saab kriitilise tähtsusega parandused juba järgmises sprindis töösse võtta. Scrumi rollijaot...

     Moglen ennustas, et tarkvara ja üldisemalt digitaalne looming nihkuvad aina rohkem vaba jagamise, koostöö ja detsentraliseerituse suunas, ning selles osas on ta üllatavalt täpselt kümnesse pannud. Avatud lähtekood, vaba tarkvara, Creative Commons, open access teadusartiklid, YouTube'i hariduskanalid, GitHubi projektid. Kõik need on saanud osaks globaalsest digikultuurist.      Üks Mogleni täpsemaid ennustusi on seotud vaba tarkvara potentsiaaliga õõnestada monopoolseid ärimudeleid, mida toidab intellektuaalomandi kaitse. Ta kirjutas, et infotehnoloogia levik võimaldab inimestel luua, jagada ja kasutada teadmisi ja tööriistu ilma tsentraliseeritud kontrollita. See ei jäänud ainult tarkvarasse. Tänapäeval on seda võimalik näha ka hariduses, ajakirjanduses ja teaduses. Tänu tehnoloogilisele arengule (võimsad koduarvutid, interneti levik, pilveteenused jne) on inimeste loovus rohkem kui kunagi varem sõltumatu suurkorporatsioonide kontrollist. Ka suured e...

       IT-juhtimine on palju enamat kui pelgalt tehnoloogia arendamine või süsteemide tööshoidmist. IT juht peab valdama järgmisi oskusi: oskust suhelda, inimesi suunata, innovatsiooni vedada ja samas ka riske maandada.       Satya Nadella on Microsofti tegevjuht alates 2014. aastast ning teda võib pidada üheks parimaks näiteks sellest, kuidas juht võib olla tõeliseks muutuste mootoriks. Tema juhtimisel on Microsoft teinud kannapöörde suletud tarkvaramaailmast avatumale, pilvepõhisele ja koostööle orienteeritud lähenemisele. Nadella tõi Microsofti uue arenguhoo, keskendudes pilveteenustele, tehisintellektile ja koostööle avatud lähtekoodiga kogukondadega asjad, mida tema eelkäija Steve Ballmer pigem vältis.      Steve Jobs, Apple’i kaasasutaja ja pikaaegne tegevjuht, on kahtlemata üks silmapaistvamaid näiteid, kuidas olla arengumootorist  IT-juht. Tema juhtimistiil oli tugevalt visionääriline, ta ei keskendunud üksnes...

       IT-valdkond on üks neist erialadest, kus traditsioonilised haridustasemed ja tööalased pädevused põimuvad väga mitmel moel. See, kas keegi omab klassikalist kõrgkoolidiplomit, rakendus- või kutsekõrgkooli lõpetamist või hoopis kutsetunnistust (näiteks Cisco või Microsofti sertifikaat), sõltub suuresti tema karjäärivalikutest, eesmärkidest ja isegi tööandja ootustest.      Klassikaline ülikooliharidus pakub tugevat teoreetilist vundamenti. See on eelkõige suunatud neile, kes soovivad minna süvitsi näiteks arendustöösse, teadusesse või IT-juhtimisse. Selline haridus arendab süsteemset mõtlemist, oskust näha suurt pilti ning pakub head ettevalmistust magistri- ja doktoriõppeks.      Rakendus- või kutsekõrgkool, näiteks Tallinna Tehnikakõrgkool, on aga selgelt praktilisema suunitlusega. Sealne õpe on tihedamalt seotud konkreetsete tööülesannetega ning tudeng saab kiiresti kätte oskused, mis on tööandjate silmis väärtuslikud juba kooli...

 Ärivaraline litsents (EULA – End User License Agreement)     Plussid: Autor (või ettevõte) omab täielikku kontrolli lähtekoodi ja arendussuunta üle. Võimalik küsida raha litsentside eest, pakkuda tasulist tuge, müüa uuendusi jne. Võimalik standardiseerida ja kontrollida, mis versioonid ringlevad.     Miinused: Kasutajate piiratud õigused: Ei saa lähtekoodi näha ega muuta, mis võib vähendada usaldust. Vähem kogukonna panust: Arendajad kogukonnast ei saa kaasa aidata ega tarkvara täiendada. Piraatlus, m akse nõudmine võib soodustada illegaalseid koopiaid.     Sobivus: Eesmärk on teenida kasumit , hoida tarkvara konfidentsiaalsena (nt ärikriitiline süsteem). Tarkvara on propriaarne lahendus konkreetsele kliendile või nišiturule GNU GPL (General Public License)     Plussid: Kasutaja suurimad õigused: Võib kopeerida, uurida, muuta ja edasi jagada (ka müüa). Kogukonna panus: Soosib kogukondlikku arendust ja ühiste teadmiste kasvu. Keegi ei s...