E-ITSPEA

     Lunavara ehk ransomware on tänapäeval kujunenud üheks kõige olulisemaks ja laastavamaks IT-turvariskiks. Tegemist on pahavaraga, mis krüpteerib kasutaja failid ning nõuab nende taastamise eest lunaraha, tavaliselt krüptovaluutas. Rünnakute ulatus on aastatega kasvanud ning ohvriks võivad sattuda nii üksikisikud, ettevõtted kui ka avaliku sektori asutused. Pahavara levib enamasti läbi e-kirjade manuste, petturlike linkide või turvaaukude kaudu, ning kui see on kord süsteemi pääsenud, võib see loetud minutitega muuta kogu andmestiku kättesaamatuks. Selliste juhtumite valguses on oluline rõhutada Kevin Mitnicki esitatud andmeturbe kolme alussamba olulisust. Need(tehnoloogia, koolitused ja reeglid) ei ole pelgalt iseseisvad tegurid, vaid moodustavad koos toimiva terviku, mille nõrkus ühes osas nullib kogu kaitseefektiivsuse.      Tehnoloogilise kaitse seisukohalt on keskse tähtsusega korralikud ja regulaarsed varukoopiad, mis on talletatud süsteemist eral...

       Kujutledes end Eestis vastutava otsustajana IT-tugitehnoloogiate valdkonnas, saab üsna kiiresti selgeks, et nende seadmete ja lahenduste rakendamine ei ole ainult tehnoloogiline küsimus. Ekraanilugejad, punktkirjamonitorid, reljeefsed hiired ja erikujulised klaviatuurid ei ole lihtsalt "IT-seadmed" nagu tavalised kuvarid, klaviatuurid või kõvakettad. Need on ennekõike abivahendid , mis võimaldavad puudega inimestel säilitada iseseisvuse, väärikuse ja täisväärtusliku osalemise ühiskonnas.      Seetõttu tuleb tugitehnoloogiat käsitleda abivahendina , täpselt nagu kuuldeaparaate, ratastoole või ortoose. See tähendab, et see peaks olema osa sotsiaal- ja kommunikatsioonipoliitikast , mitte ainult IT-hangetest ega tehniliste vahendite müügist. Õige koht sellise teema koordineerimiseks oleks Eestis Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöö, vajadusel ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Töötukassa osalusel.  ...

       Tänapäeva digitaalses maailmas on veebilehtede ja tarkvarasüsteemide kasutatavus kriitiline faktor, mis määrab, kas kasutajad suudavad sihttegevusi tõhusalt ja rahuldustpakkuvalt ellu viia või satuvad hoopis segadusse. Jakob Nielseni kasutatavuse viis põhikomponenti õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu aitavad hinnata, kuidas kasutajaliides teenib oma eesmärki.       Portaal eesti.ee pakub kodanikele ja ettevõtetele ligipääsu riiklikele teenustele ning on suurepärane näide läbimõeldud kasutajaliidesest. Kui kasutaja soovib näiteks vaadata terviseandmeid, on peamised funktsioonid loogiliselt paigutatud, menüü on selgelt struktureeritud ja iga sammu juures antakse arusaadav juhis. Õpitavus on kõrge, ning ka nõrgema digipädevusega inimene suudab vajalikud toimingud läbi viia ilma juhendit lugemata. Tõhusus ja rahulolu on tagatud tänu loogilistele töövoogudele ja lokaliseeritud keelekasutusele. Lisaks on portaali disain mobii...

       Red Hat Enterprise Linux (RHEL) on hea näide sellest, kuidas tarkvaraarendus ja ärimudel võivad omavahel tugevalt põimuda, moodustades toimiva ja jätkusuutliku terviku. RHEL põhineb küll vaba tarkvara ideedel, kuid selle arenduses ja levitamises kasutatakse meetodeid, mis on pärit ettevõtlikust ja selgelt eesmärgistatud arendus- ja ärikultuurist.      Red Hati tarkvaraarendus tugineb agiilsele lähenemisele, täpsemalt Scrumi metoodikale. Arendusprotsess on jagatud lühikesteks tsükliteks ehk sprintideks, mille jooksul arendusmeeskond töötab kindlate eesmärkide nimel. Iga sprint lõpeb konkreetse tulemi valmimisega, mis on reeglina demovalmis tarkvara. Selle lähenemise suurimaks eeliseks on tihe koostöö nii sisemiste kui välimiste osapooltega ning võimalus arendustööd kiiresti kohandada vastavalt turu või kliendi vajadustele. Näiteks turvaprobleemide korral saab kriitilise tähtsusega parandused juba järgmises sprindis töösse võtta. Scrumi rollijaot...

     Moglen ennustas, et tarkvara ja üldisemalt digitaalne looming nihkuvad aina rohkem vaba jagamise, koostöö ja detsentraliseerituse suunas, ning selles osas on ta üllatavalt täpselt kümnesse pannud. Avatud lähtekood, vaba tarkvara, Creative Commons, open access teadusartiklid, YouTube'i hariduskanalid, GitHubi projektid. Kõik need on saanud osaks globaalsest digikultuurist.      Üks Mogleni täpsemaid ennustusi on seotud vaba tarkvara potentsiaaliga õõnestada monopoolseid ärimudeleid, mida toidab intellektuaalomandi kaitse. Ta kirjutas, et infotehnoloogia levik võimaldab inimestel luua, jagada ja kasutada teadmisi ja tööriistu ilma tsentraliseeritud kontrollita. See ei jäänud ainult tarkvarasse. Tänapäeval on seda võimalik näha ka hariduses, ajakirjanduses ja teaduses. Tänu tehnoloogilisele arengule (võimsad koduarvutid, interneti levik, pilveteenused jne) on inimeste loovus rohkem kui kunagi varem sõltumatu suurkorporatsioonide kontrollist. Ka suured e...

       IT-juhtimine on palju enamat kui pelgalt tehnoloogia arendamine või süsteemide tööshoidmist. IT juht peab valdama järgmisi oskusi: oskust suhelda, inimesi suunata, innovatsiooni vedada ja samas ka riske maandada.       Satya Nadella on Microsofti tegevjuht alates 2014. aastast ning teda võib pidada üheks parimaks näiteks sellest, kuidas juht võib olla tõeliseks muutuste mootoriks. Tema juhtimisel on Microsoft teinud kannapöörde suletud tarkvaramaailmast avatumale, pilvepõhisele ja koostööle orienteeritud lähenemisele. Nadella tõi Microsofti uue arenguhoo, keskendudes pilveteenustele, tehisintellektile ja koostööle avatud lähtekoodiga kogukondadega asjad, mida tema eelkäija Steve Ballmer pigem vältis.      Steve Jobs, Apple’i kaasasutaja ja pikaaegne tegevjuht, on kahtlemata üks silmapaistvamaid näiteid, kuidas olla arengumootorist  IT-juht. Tema juhtimistiil oli tugevalt visionääriline, ta ei keskendunud üksnes...