Postitused

Eetika ja IT (15)

       Arvan, et ükski tehnoloogia ei ole iseenesest eetiline ega ebaeetiline. Tehnoloogia on vahend, mille kasutusviis määrab selle eetilise tähenduse. Sama tehnoloogiat saab kasutada nii heade kui halbade eesmärkide saavutamiseks, sõltuvalt sellest, kes seda kasutab ja millises olukorras.      Kübereetika käsitluses peetakse tehnoloogiat pigem neutraalseks, eetilised hinnangud tekivad alles siis, kui tehnoloogia rakendub sotsiaalses kontekstis. Näiteks võib sama tarkvara toetada, kas avalikku hüve või tekitada kahju, kuid see sõltub juba kasutaja kavatsustest ja tagajärgedest, mitte tarkvarast endast.      Eetika keskendub inimese otsustele, mitte tehnoloogiale kui sellisele. Seetõttu ei saa pidada tehnoloogiat eetiliseks ega ebaeetiliseks hinnang sõltub alati sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Pigem tuleks küsida, kas seda kasutatakse vastutustundlikult ja teadlikult mitte, kas see on hea või halb . Selline vaatenurk ...

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid (14)

     Lunavara ehk ransomware on tänapäeval kujunenud üheks kõige olulisemaks ja laastavamaks IT-turvariskiks. Tegemist on pahavaraga, mis krüpteerib kasutaja failid ning nõuab nende taastamise eest lunaraha, tavaliselt krüptovaluutas. Rünnakute ulatus on aastatega kasvanud ning ohvriks võivad sattuda nii üksikisikud, ettevõtted kui ka avaliku sektori asutused. Pahavara levib enamasti läbi e-kirjade manuste, petturlike linkide või turvaaukude kaudu, ning kui see on kord süsteemi pääsenud, võib see loetud minutitega muuta kogu andmestiku kättesaamatuks. Selliste juhtumite valguses on oluline rõhutada Kevin Mitnicki esitatud andmeturbe kolme alussamba olulisust. Need(tehnoloogia, koolitused ja reeglid) ei ole pelgalt iseseisvad tegurid, vaid moodustavad koos toimiva terviku, mille nõrkus ühes osas nullib kogu kaitseefektiivsuse.      Tehnoloogilise kaitse seisukohalt on keskse tähtsusega korralikud ja regulaarsed varukoopiad, mis on talletatud süsteemist eral...

Teistmoodi IT (13)

       Kujutledes end Eestis vastutava otsustajana IT-tugitehnoloogiate valdkonnas, saab üsna kiiresti selgeks, et nende seadmete ja lahenduste rakendamine ei ole ainult tehnoloogiline küsimus. Ekraanilugejad, punktkirjamonitorid, reljeefsed hiired ja erikujulised klaviatuurid ei ole lihtsalt "IT-seadmed" nagu tavalised kuvarid, klaviatuurid või kõvakettad. Need on ennekõike abivahendid , mis võimaldavad puudega inimestel säilitada iseseisvuse, väärikuse ja täisväärtusliku osalemise ühiskonnas.      Seetõttu tuleb tugitehnoloogiat käsitleda abivahendina , täpselt nagu kuuldeaparaate, ratastoole või ortoose. See tähendab, et see peaks olema osa sotsiaal- ja kommunikatsioonipoliitikast , mitte ainult IT-hangetest ega tehniliste vahendite müügist. Õige koht sellise teema koordineerimiseks oleks Eestis Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöö, vajadusel ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Töötukassa osalusel.  ...

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus(12)

       Tänapäeva digitaalses maailmas on veebilehtede ja tarkvarasüsteemide kasutatavus kriitiline faktor, mis määrab, kas kasutajad suudavad sihttegevusi tõhusalt ja rahuldustpakkuvalt ellu viia või satuvad hoopis segadusse. Jakob Nielseni kasutatavuse viis põhikomponenti õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu aitavad hinnata, kuidas kasutajaliides teenib oma eesmärki.       Portaal eesti.ee pakub kodanikele ja ettevõtetele ligipääsu riiklikele teenustele ning on suurepärane näide läbimõeldud kasutajaliidesest. Kui kasutaja soovib näiteks vaadata terviseandmeid, on peamised funktsioonid loogiliselt paigutatud, menüü on selgelt struktureeritud ja iga sammu juures antakse arusaadav juhis. Õpitavus on kõrge, ning ka nõrgema digipädevusega inimene suudab vajalikud toimingud läbi viia ilma juhendit lugemata. Tõhusus ja rahulolu on tagatud tänu loogilistele töövoogudele ja lokaliseeritud keelekasutusele. Lisaks on portaali disain mobii...

Arendus- ja ärimudelid (11)

       Red Hat Enterprise Linux (RHEL) on hea näide sellest, kuidas tarkvaraarendus ja ärimudel võivad omavahel tugevalt põimuda, moodustades toimiva ja jätkusuutliku terviku. RHEL põhineb küll vaba tarkvara ideedel, kuid selle arenduses ja levitamises kasutatakse meetodeid, mis on pärit ettevõtlikust ja selgelt eesmärgistatud arendus- ja ärikultuurist.      Red Hati tarkvaraarendus tugineb agiilsele lähenemisele, täpsemalt Scrumi metoodikale. Arendusprotsess on jagatud lühikesteks tsükliteks ehk sprintideks, mille jooksul arendusmeeskond töötab kindlate eesmärkide nimel. Iga sprint lõpeb konkreetse tulemi valmimisega, mis on reeglina demovalmis tarkvara. Selle lähenemise suurimaks eeliseks on tihe koostöö nii sisemiste kui välimiste osapooltega ning võimalus arendustööd kiiresti kohandada vastavalt turu või kliendi vajadustele. Näiteks turvaprobleemide korral saab kriitilise tähtsusega parandused juba järgmises sprindis töösse võtta. Scrumi rollijaot...

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (10)

     Moglen ennustas, et tarkvara ja üldisemalt digitaalne looming nihkuvad aina rohkem vaba jagamise, koostöö ja detsentraliseerituse suunas, ning selles osas on ta üllatavalt täpselt kümnesse pannud. Avatud lähtekood, vaba tarkvara, Creative Commons, open access teadusartiklid, YouTube'i hariduskanalid, GitHubi projektid. Kõik need on saanud osaks globaalsest digikultuurist.      Üks Mogleni täpsemaid ennustusi on seotud vaba tarkvara potentsiaaliga õõnestada monopoolseid ärimudeleid, mida toidab intellektuaalomandi kaitse. Ta kirjutas, et infotehnoloogia levik võimaldab inimestel luua, jagada ja kasutada teadmisi ja tööriistu ilma tsentraliseeritud kontrollita. See ei jäänud ainult tarkvarasse. Tänapäeval on seda võimalik näha ka hariduses, ajakirjanduses ja teaduses. Tänu tehnoloogilisele arengule (võimsad koduarvutid, interneti levik, pilveteenused jne) on inimeste loovus rohkem kui kunagi varem sõltumatu suurkorporatsioonide kontrollist. Ka suured e...

IT juhtimine ja riskihaldus (9)

       IT-juhtimine on palju enamat kui pelgalt tehnoloogia arendamine või süsteemide tööshoidmist. IT juht peab valdama järgmisi oskusi: oskust suhelda, inimesi suunata, innovatsiooni vedada ja samas ka riske maandada.       Satya Nadella on Microsofti tegevjuht alates 2014. aastast ning teda võib pidada üheks parimaks näiteks sellest, kuidas juht võib olla tõeliseks muutuste mootoriks. Tema juhtimisel on Microsoft teinud kannapöörde suletud tarkvaramaailmast avatumale, pilvepõhisele ja koostööle orienteeritud lähenemisele. Nadella tõi Microsofti uue arenguhoo, keskendudes pilveteenustele, tehisintellektile ja koostööle avatud lähtekoodiga kogukondadega asjad, mida tema eelkäija Steve Ballmer pigem vältis.      Steve Jobs, Apple’i kaasasutaja ja pikaaegne tegevjuht, on kahtlemata üks silmapaistvamaid näiteid, kuidas olla arengumootorist  IT-juht. Tema juhtimistiil oli tugevalt visionääriline, ta ei keskendunud üksnes...

IT proff...? (8)

       IT-valdkond on üks neist erialadest, kus traditsioonilised haridustasemed ja tööalased pädevused põimuvad väga mitmel moel. See, kas keegi omab klassikalist kõrgkoolidiplomit, rakendus- või kutsekõrgkooli lõpetamist või hoopis kutsetunnistust (näiteks Cisco või Microsofti sertifikaat), sõltub suuresti tema karjäärivalikutest, eesmärkidest ja isegi tööandja ootustest.      Klassikaline ülikooliharidus pakub tugevat teoreetilist vundamenti. See on eelkõige suunatud neile, kes soovivad minna süvitsi näiteks arendustöösse, teadusesse või IT-juhtimisse. Selline haridus arendab süsteemset mõtlemist, oskust näha suurt pilti ning pakub head ettevalmistust magistri- ja doktoriõppeks.      Rakendus- või kutsekõrgkool, näiteks Tallinna Tehnikakõrgkool, on aga selgelt praktilisema suunitlusega. Sealne õpe on tihedamalt seotud konkreetsete tööülesannetega ning tudeng saab kiiresti kätte oskused, mis on tööandjate silmis väärtuslikud juba kooli...

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus (7)

 Ärivaraline litsents (EULA – End User License Agreement)     Plussid: Autor (või ettevõte) omab täielikku kontrolli lähtekoodi ja arendussuunta üle. Võimalik küsida raha litsentside eest, pakkuda tasulist tuge, müüa uuendusi jne. Võimalik standardiseerida ja kontrollida, mis versioonid ringlevad.     Miinused: Kasutajate piiratud õigused: Ei saa lähtekoodi näha ega muuta, mis võib vähendada usaldust. Vähem kogukonna panust: Arendajad kogukonnast ei saa kaasa aidata ega tarkvara täiendada. Piraatlus, m akse nõudmine võib soodustada illegaalseid koopiaid.     Sobivus: Eesmärk on teenida kasumit , hoida tarkvara konfidentsiaalsena (nt ärikriitiline süsteem). Tarkvara on propriaarne lahendus konkreetsele kliendile või nišiturule GNU GPL (General Public License)     Plussid: Kasutaja suurimad õigused: Võib kopeerida, uurida, muuta ja edasi jagada (ka müüa). Kogukonna panus: Soosib kogukondlikku arendust ja ühiste teadmiste kasvu. Keegi ei s...

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber (6)

     Kaubamärgisüsteem on üks WIPO intellektuaalomandimudeli põhiosadest, mis toimib suhteliselt hästi. Selle eesmärk on kaitsta ettevõtteid ja tarbijaid, võimaldades brändidel säilitada oma identiteeti ning aidates tarbijatel eristada tooteid ja teenuseid.      Kaubamärgi registreerimise süsteem on selge ja töötab hästi nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil. Brändid saavad oma kaubamärke registreerida ja seeläbi vältida segadust turul. Näiteks Coca-Cola või Apple on tugevad kaubamärgid, mille eksisteerimine loob kindlust tarbijatele. Erinevalt autoriõigusest või patendist ei tekita kaubamärk suuri takistusi innovatsioonile, kuna see ei piira teiste tootjate võimalust luua sarnaseid, kuid eristuvaid tooteid.       Patendisüsteem on üks kõige problemaatilisemaid intellektuaalomandi komponente, kuna see pärsib innovatsiooni ning kasu saavad pigem suured ettevõtted kui üksikleiutajad. Üks peamisi probleeme on patentide kehtivusaeg. ...

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest (5)

     1990ndatel oli privaatsus internetis juba oluline teema, kuid tänaseks on see kasvanud kõigi võrgukasutajate jaoks kriitiliseks küsimuseks. Sotsiaalmeedia, andmelekete ja massilise jälgimise ajastul on privaatsuse austamine muutunud enamaks kui lihtsalt hea netiketi reegliks.      Tänapäeval ei ole privaatsuse rikkumine enam pelgalt kellegi isikliku e-kirja avaldamine või uudisegrupis vääraste andmete levitamine. Nüüd hõlmab see ka teiste inimeste fotode ja videote jagamist ilma loata, asukohaandmee avaldamist, tundlike sotsiaalmeedia postituste ekraanipiltide levitamist ning isegi nende andmete kuritarvitamist, mida kasutajad usaldavad erinevatele platvormidele. Kuna suur osa suhtlusest toimub avalikes kanalites ning inimeste digijälg on väga raske kustutada, on teise inimese privaatsuse rikkumine võrgus tihti pöördumatu ja võib tekitada tõsist kahju. Tänapäevased väljakutsed privaatsuse säilitamisel hõlmavad: andmelekked ja andmete kuritarvitamine ko...

Info- ja võrguühiskond (4)

 Jälgimiskapitalism ja digiaedik on mõisted, mis kirjeldavad tehnoloogiaettevõtete ja riiklike institutsioonide poolt andmete kogumise ning kasutamise praktikaid, mis sageli toimuvad vähese läbipaistvuse ja järelevalveta. Eesti, mis on tuntud oma e-riigi ja digitaalse infrastruktuuri poolest, ei ole jäänud puutumata nende probleemidega, mis üles kerkivad globaalses digimaailmas.                        Eesti on paljude digiteenuste osas maailmas esirinnas, pakkudes e-residentsust, digitaalset identiteeti (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) ning laia valikut e-teenuseid nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Kuid see arenenud digikeskkond käib paratamatult kaasas andmete kogumise ja kasutamise küsimustega. Eesti e-riigi platvormid käsitlevad tohutul hulgal andmeid, alates terviseandmetest kuni maksudeklaratsioonideni. Kuigi X-tee arhitektuur on loodud turvalisust silmas pidades, on esinenud probleeme andmekaitse...

Uus meedia...? (3)

 Uus meedia on muutnud meediamaastikku tundmatuseni. Palju traditsioonilisi meedia kanaleid on kohanenud ja lõiminud oma tegevusi digiplatvormidele, kuid osadel on see kulgenud edukamalt kui teistel.      Üheks kõige paremini uue meediaga kohanenud traditsioonilise meedia esindajaks on Netflix. Algselt DVD rentimise teenusena alustanud ettevõte on suutnud edukalt kohaneda digitaalse ajastu nõudmistega ning arendanud end juhtivaks voogedastusplatvormiks maailmas. Nad on kasutanud ära uue meedia kõiki võimalusi, pakkudes mitte ainult filme ja seriaale, vaid ka originaalsisu ja personaliseeritud soovitusi kasutajatele. Lisaks on Netflix investeerinud tugevalt sotsiaalmeediasse ja digitaalsetesse kampaaniatesse, mis suurendavad nende nähtavust ja kasutajate kaasatust. Nad kasutavad aktiivselt platvorme nagu Twitter(X), Instagram ja TikTok, et hoida oma vaatajaskonda kursis uue sisuga. Samuti on nad loonud populaarseid dokumentaale.     Vastupidiselt Netfli...

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (2)

       Internet on aastakümnete jooksul teinud tohutu arengu, kuid mõned esialgsed tehnoloogiad ja praktikad on ajale vastu pidanud, samas teised ununenud.      Üks kõige püsivamaid ja mõjukamaid tehnoloogiaid, mis pärineb Interneti algusaegadest, on e-post. Esimene meilisõnum saadeti 1971. aastal, kui Ray Tomlinson töötas välja süsteemi, mis võimaldas saata sõnumeid kahe erineva arvuti vahel, kasutades sümbolit "@" saaja aadressi määramiseks. E-post on aastakümnete jooksul küll arenenud. Lisandunud on krüpteerimine, rämpsposti filtrid ja uued protokollid nagu IMAP ja SMTP , kuid selle põhifunktsioon on jäänud samaks. Tänapäeval on mitmesuguseid suhtlusplatvorme nagu WhatsApp muutunud populaarseks, aga töökeskkonnas on e-post endiselt asendamatu.         Lisaks eelnevale mängib e-post olulist rolli digitaalsete teenuste registreerimisel ja autentimisel. Paljud veebiteenused, sealhulgas sotsiaalmeedia, pilveteenused ja e-kaubanduspla...

Noppeid IT ajaloost (1)

       Kui räägime IT ajaloos kõige pöördelisematest hetkedest, siis ei saa mööda minna Arpanetist. Arpanet oli üks esimesi ja olulisemaid samme, mille kaudu tekkisid tänased globaalsed arvutivõrgud. Selle loojate eesmärk oli luua ühendus erinevate teadusasutuste vahel, et saaks jagada teadusuuringute tulemusi kiiremini ja efektiivsemalt. Arpanet’i algne idee oli keeruline ja teadlaste jaoks kasulik, kuid ei osatud ette näha, et sellest saab alustala, millele areneb tänapäeva internet. Arpaneti edu aluseks oli asjaolu, et see oli esimene pakettsidevõrk, mis avas ukse edasisele innovatsioonile.     Kui Arpanet oli suur samm tehnoloogia arengus, siis Palm Pilot, mis 1990ndatel üritas teha veelgi suuremat innovatsiooni hüpet, aga kahjuks valel ajal. Palm Pilot oli esmane pihuarvuti, mis püüdis muuta meie töö tegemise viisi. S ee oli valmis võimaldama meil salvestada kontakte, kohtumisi, meenutusi ja isegi teha lihtsaid arvutusi. Palmi seade oli ainulaadne oma ...